Nimetu
kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi
õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski
suureneb. Üks saavutusi, mis kuningal oli mõttes oli see, et tp ei võinud mõisates kohut
mõista, nende kriminaalasjad tuli viia meeskohtute pädevusse.
3)III Alammaakohus, moodustatakse 1617. Luuakse ülemmaakohtu poolt et oma mahtu
vähendaks. Väiksemad hagid,mis jäävad alla 200 riigitaalri. President, 3
vasallikohtunikku, 2 assessorit.
4) Ülemmaakohus, nim ka rüütlikohtuks. Kohtu instantsi algus läheb tagasi Taani võimu
per. Ülemmaakohtu moodustasid maanõunike kolleegiumi liikmed. Kui maanõunike töös
ei osalenud asehaldur või kuberner, siis siin võis ta tegutseda, siin pidi kohal olema
vähemalt 7 maanõunikku, asjad, mis arutluse alla tulid, hakkasid alates 200 riigitaalrist.
Rida asju, mis läksid otse ülemmaakohtu pädevusse nt kriminaalasjad, mis olid seot
välismaalastega
annaabi.ee 
