10. klassi ajaloo kokkuvõte
2. Vana-Liivimaa valitsemine
Vana-Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru. Piiskopriikides
vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, järgnes Tartu Piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkon. Kuramaa piiskopkond oli
aga kõige vaesem ja oma poliitikat see ei ajanud. 14. saj hakkasid Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed
ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk ning abi vajasid nad poliitilistes võitlustes vasallideslt, mis jagunesid omakorda
rüütelkondadeks. 14. Saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama igaaastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt
kaubandusega seotud küsimusi. 1421. a korraldati aga Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi ehk maapäevi. Vana-
Liivimaa välissuhetes oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Saksa ordul oli palju valduseid, kuid 14. saj lõpul nende
positsioon halvenes, sest kuninganna koondas Läänest Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooniks
annaabi.ee 
