Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Konservatiivsed mõõdukad liberaalid, eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti
Rahvameelse Eduerakonna, mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi
konstitutsioonilise monarhiaga demokraatliku riigikorra kehtestamise ja Ülevenemaalise Asutava
Kogu kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku
iseloomu, seda, et võideldakse “ainult õiguse ja seaduse abinõudega”. ERE häälekandja oli
ajaleht Postimees.
Vasakpoolsedsotsiaaldemokraadid-föderalistid, eesotsas Peeter Speekiga asutasid põhiolemuselt
marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusee. 1905. aasta kevadel
avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise Vene
keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ
häälekandja oli ajaleht Uudised.
Tsentralistlikku Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse kuuluvad sotsiaaldemokraadid