Valimised
olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav
kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui
ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada.
Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa
hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass
valdavalt vasakparteidi, jõukam kesk- ja kõrgklass aga paremparteide poolt. Hääletamis
mõjutas ja inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeval ei ole valijate
eelistused enam nii selgepiirilised: ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid. Nende
muutuste taga on paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ja elustiil. Oma
mõju avaldavad ka erakondade programmed, mis on muutunud sarnasemaks ning
hägusemaks