Lääne-Euroopa Suurriigid
1924 vasakpoolne kartell (radikaalid koos sots. dem'ga ilma kommunistideta)
võitis valimised. Uus radikaalide peaminister Edouard Herriot (1924-25): rahulik
välispoliitika (finantsprobleemid), ,,kollektiivse julgeoleku" põhimõte.
Prantsusmaa tunnustas 1924a Nõukogude Liitu.
1925a'l Prantsusmaa ratifitseeris nn Locarno-lepingu, milles Prantsusmaa,
Saksamaa ja Belgia lubasid, et nad ei ründa teineteist ja kinnitasid, et nad
austavad Versailles' rahulepingu piire (Lääne-Euroopas). Vasakkartell plaanis
maksukoormuse kasvatamist (mh kapitali = omandi maksustamist, 1917 oli
kehtestatud tulumaks).
Herrioti poliitikale olid vastu konservatiivid, rahvuslased ja finantsringkonnad.
Kapital siirdub välismaale. Frangi kurss langeb, vasakpoolsus põrkab kokku
,,rahamüüriga". Herrioti valitsus peab lahkuma. Järgnevad lühiajalised valitsused.
1926a parempoolne liberaal R. Poincaré valitsus (parempoolsed ja radikaalid)