Tüüpilisteks näideteks on palkade, ettevõtte käibe jaotumus jne. Üldjoontes püütakse vahet teha mõõduka ja täieliku ebasümmeetrilisuse vahel. Ebasümmeetrilisi variatsioonridu eristatakse vastavalt sellele, kummale poole kaldub nende maksimum. Kui rida iseloomustab väiksema väärtusega variantide rohkus, mis avaldub sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases kahanemises, siis nimetatakse rida vasakule poole ebasümmeetriliseks ehk vasakkaldeliseks. Vasakkaldelistes ridades on keskmistest kõige väiksem mood, sest maksimum on vasakule "nihutatud". Vasakule poole ebasümmeetrilistele ridadele on iseloomulik väiksema väärtusega variantide rohkus. See avaldub sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases vähenemises. Joonis 6.1. Paremkaldelistes ridades kasvavad variantide sagedused suhteliselt aeglaselt, langevad aga järsult. Joonis 6.2. Lihtsaim võimalus jaotuse asümmeetrilisuse iseloomustamiseks on moodi ja aritmeetilise
Dispersioon - Iseloomustab hajuvust aritm. Keskmisest. x - Mo Kp = Asümmeetria näitaja kirjeldab andmete jaotuvust. Suhteline: Paremkaldelistes ridades kasvavad variantide sagedused suhteliselt aeglaselt, langevad aga järsult. Nende ridade puhul on paiknevuse karakteristikute vahelised seosed vastupidised, s.o Mo > Me > x Vasakkaldelistes ridades on keskmistest kõige väiksem mood, sest maksimum on vasakule "nihutatud". Vasakule poole ebasümmeetrilistele ridadele on iseloomulik väiksema väärtusega variantide rohkus. Sellises reas valitseb paiknevuse karakteristikute vahel järgmine seos: M o < M e < x Asümmeetrilisuse absoluutseks mõõt - jaotuse asümmeetrilisuse iseloomustamiseks A = x - M o Ekstsessiivseks ehk positiivse ekstsessiga kõveraiks nimetatakse selliseid, mis on normaalsest tunduvalt püstakamad
annaabi.ee 
