Normaaljaotus
Tüüpilisteks näideteks on palkade, ettevõtte käibe
jaotumus jne. Üldjoontes püütakse vahet teha mõõduka ja täieliku ebasümmeetrilisuse vahel.
Ebasümmeetrilisi variatsioonridu eristatakse vastavalt sellele, kummale poole kaldub nende
maksimum. Kui rida iseloomustab väiksema väärtusega variantide rohkus, mis avaldub
sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases kahanemises, siis nimetatakse rida
vasakule poole ebasümmeetriliseks ehk vasakkaldeliseks. Vasakkaldelistes ridades on
keskmistest kõige väiksem mood, sest maksimum on vasakule "nihutatud". Vasakule poole
ebasümmeetrilistele ridadele on iseloomulik väiksema väärtusega variantide rohkus. See
avaldub sageduste kiires kasvus ja sellele järgnevas aeglases vähenemises. Joonis 6.1.
Paremkaldelistes ridades kasvavad variantide sagedused suhteliselt aeglaselt, langevad
aga järsult. Joonis 6.2.
annaabi.ee 
