kohutada oma valdustesse tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt. Nende innukus nakatas võitluskirega ka teisi makedoonlasi ja nende liitlasi, häälestades kõiki võiduks. Algul ei suutnud Aleksander võrreldes vaenlase määratu väega märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse kõrgendikule, kus seisis Dareios oma satraapidega. Pärslaste read läksid sassi ja sõdurid pöördusid põgenema. Taas, nagu oli juhtunud ka
Münchenis ja Berliinis. 09.11.1918 Vilhelm II loobub troonist ja Berliinis kuulutatakse välja Saksamaa Vabariik. Uue valitsuse juht on sotsdemokraat Friedrich Evert. Uue riigikorra pooldajad peavad sõlmima ebapoulaarse relvarahu, kuigi sõda ei olnud nende süü. Saksamaa jaoks alandav relvarahu jõustub 11.11.1918 kell 11.00. 1) Saksamaa okupatsiooniväed peavad taganema vallutatud aladelt ja Elsass- Lothringist. 2) Saksa armee peab tagasi tõmbuma Reinimaa vasakkaldalt (mis on vana Saksamaa ala), mille võtavad oma kontrolli alla vastased, Reinimaa paremale kaldale peab jääma relvastamata erapooletu vöönd 50km laiuses. 3) Sakslased peavad loovutama oma raskerelvastuse ja selle transpordivahendid ning allveelaevad Entente'le. 4) Saksamaa peab koheselt vabastama sõjavangid. 5) Saksamaaga varem sõlmitud lepingud kaotasid kehtivuse (muuhulgas Brest-Litovski relvarahu).
annaabi.ee 
