aastatel veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Vahekorrad" (1922), "Geomeetriline inimene" (1924), "Multiplitseerit inimene" (1927), "Maailm on lahti" (1929), "E.V.-r" (1932), "Tulipunkt" (1934), "Memento" (1936) jpt. Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. Poliitikas ta (erinevalt paljudest teistest vasakintellektuaalidest) otseselt ei osalenud, kuid kirjutas "kodanlikku riiki" kritiseerivaid luuletusi ning külastas mitmel korral (1928, 1935, väidetavalt ka 1939) Nõukogude Liitu, millest talle jäi väga idealistlik mulje. Varese luuletused ilmusid sageli tema hea sõbra Johannes Semperi toimetatud ajakirjas "Looming". Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ka ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismivastase koguteose "Vastutusrikkal ajal" (1933).
riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi. Pärast 1940. aasta annekteerimist NSV Liidu poolt asusid
annaabi.ee 
