Neid linde me tunneme
Varbla-
sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe-
tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind,
kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad
nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema
kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss,
vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld-
varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust:
uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus-
test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab
paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada
annaabi.ee 
