Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad. Savann on ühtlasi ka taimkatte ja maastikutüüp. Kaugel põhjaosas läheb savann üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida.
õnnestunult läbiviimisel. Lõpptulemusena oli relvatööstus ikkagi see, mis lasi Nõukogude Liidul üldse osa võtta Teisest maailmasõjast. Ometi, Punaarmee juhtkonna tegevus, milles Molotov võttis osa, nõrgestas Nõukogude Liidu kaitsevõimet. See aitas mõnel määral kaasa sõjaväelistele katastroofidele 1941. Ja 1942. Aastal, mis oli peamiselt põhjustatud sõjaks mitte valmistunud oleku pärast. See viis ka talupoegade klassi peaaegu, et kaotamisele ning selle asendamine varuva põllumajandusega jättis riiki kroonilise põllumajanduslikku alatoodangu, millest Nõukogude reziim ei tulnud eales lõplikult välja. Peale suurt terrorit, Molotovi peeti tavaliselt Stalini asetäitjaks ja tema tulevaseks järglaseks, kuigi Molotov ise oli ettevaatlik mitte edendada sellist mõtet. Ameerika ajakirjanik John Gunther kirjutas aastal 1938: ,,Molotovil on kena laup ja ta näeb välja ja käitub nagu prantsuse meditsiini professor- korrapäraselt, täpselt, pedantselt. Ta on..