Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks.
Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul
põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam.
Iga elektritootmisel biomassiga asendatud fossiilkütuse tonniga vähendatakse CO2 emissiooni
atmosfääri 1,05 tonni toodetud 1 MWh kohta
Maailma küttepuu varumise maht on 1,8 miljardit m3 aastas.
Kogu varutavast küttepuust varutakse arenenud riikides seni vaid 13%. Suurimad küttepuu tootjad on
India 306 millionit m3 ja Hiina 191 miljonit m3. Arenenud riikidest kasutatakse küttepuud rohkem USA-
s, Soomes, Rootsis ja Austrias .
Puiduenergia kasutamine suureneb Euroopas praegu 3,5 % võrra aastas.
Väga vähesel määral kasutatakse enamuses riikides seni veel raiejäätmeid (oksad, kännud). Soomes ja
Rootsis on raiejäätmete kasutamine juba kõrgelt arenenud