Eestlaste relvastus Vabadussõjas
novembril, laienes üldiseks mobilisatsiooniks kogu riigis. Vabadussõja
alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 2300 meest, sh ohvitserid. See arv näitas, et
enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata.
3
SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL
November 1918
Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes
varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii
välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske,
vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid,
soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne
rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel.