Eesti Punane Rist
transporditi haavatuid ja haigeid sõdureid. Et Eesti sõjaväe meditsiiniteenistus veel ei
funksioneerinud, siis oli Punase Risti ülesaneks haavatute esmaabi andmine, nende
evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine
ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine.
Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr
B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8
eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas.
Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka
toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist
14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid
raskesti ja kergelt haavatute jaoks