Eestlaste relvastus Vabadussõjas
Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske,
vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid,
soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne
rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel.
Mõningaid tarbeesemeid sõjaväele, nagu tarvitatud relvi, laskemoona, saadi endise Vene
sõjaväe ladudest. Nende kordaseadmine aga võttis aega.
Suurem osa varustusesemeid tuli soetada sisseveo teel välisriikidest. Esimesed relva- ja
laskemoonasaadetised jõudsid Tallinnasse alles detsembrikuu algul 1918.
Taandumine
Narva langemisega algas 1. diviisile taandumise ajajärk, mis kestis 1919. aasta alguseni.
Taganemise põhjuseks oli Eesti sõjaliste jõudude nõrkus. Suhteliselt punaarmeega olid eesti
sõdurid arvulises vähemuses. NõukogudeVene 6. diviisil oli 28. novembri 1918 seisuga