VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
armee oli liigutatud kaastundest langenute sugulaste ja sõprade, ning, tõesti sõdade katastroofi ja
inimkonna saatuse üle. Olles saatnud Caecina ette, et ta laiendaks ebakindlaid metsateid ja
ehitaks sildu ja teid üle soode ja reetlike tasandike, jõudsid nad kurbade stseenideni, õudsate
piltide ja seostega.`` (Tacitus 14:61)
Juba sellest, et Germanicus saatis ette väikese väehulga oma teed kindlustama, ilmneb suur lõhe
Varuse ja tema väejuhi võimetes. Erinevalt Varusest teadis ta, et suure väehulgaga mööda
ebakindlaid radu liikudes kulutab ta rohkelt aega, mis võib olla vaenlasele just vajalik viivitus.
,,Ja nüüd oli Rooma armee seal, 6 aastat pärast katastroofi, vihas ja kurbuses, hakates matma
kolme leegioni konte, mitte ükski sõdur teades kas ta matab mõne lähedase või võõra jäänuseid,
aga vaadates kõiki kui samast rahvusest ja veresugulasi, ja nende viha tõusis kõrgemaks kui
ühegi teise vaenlase vastu