Hüdra
Suurematele loomadele on
kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav.
Katterakkude vahel paiknevad ärritusi
vastuvõtvad närvirakud.
Sisemises rakukihis on samuti
epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliskihi
epiteellihasrakkudest mitu viburit. Viburid on
vajalikud kehaõõnes oleva toidu segamiseks.
Sisemises rakukihis on veel näärmerakud.
Nende ülesandeks on eritada kehaõõnde
seedenõresid.
Juhuks, kui hüdra keha peaks vigastatud
saama, on erilised varurakud- vaherakud, mis
vigastuste korral hakkavad tootma uusi kõrve-,
epiteellihas-, närvi- ja sugurakke.
Hüdrade pikkus on 0,5 mm- 3 m.
Hüdrasid on kahte sorti: polüübina ja
meduusina.
Hüdrade polüüp on toru või karikakujuline, tal
on lihtne avar siseõõs.
Hüdrad paljunevad pungudes.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.miksike.ee/elehed/8kl
ass/Loomad/Kristelilehed/8-6-4-
1.htm
2. Dorling Kindersley "Looduse
Entsüklopeedia" Tallinn 1999
annaabi.ee 
