Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära võtta, siis seal olevad andmed hävivad, kuid püsimälu sälitab andmed ka toiteta. Kõik mälud on tänapäeval teostatud integraalskeemidena või integraalskeemide massiividena. Varundusseadmed Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga
Varundusmeetodi valimisel on võimalusi palju, ühtne ja odav variant on kasutada va- rundatava(te) kataloogi(de) sisu mõne arhi- veerimisprogrammiga kokkupakkimist vajadusel krüpteerimist ja talletamist kas sama arvuti teisele kõvakettale vöi mõnda teise arvutisse. Selle meetodi puuduseks on et mõnikord puudutavad ohud (nt. vargus) server,st suuremat hulka arvuteid, ning koos alq- fa Iidega lahkub sellisel juhul ka varukoopia Alternatiiviks on erinevate varundusseadmete ja andmekandjate kasutamine. Nendeks on erinevatel aegadel olnud magnetlint/striimeriImt magnetoptiline salvestus ja paljud muud vahendid. Suuremat osa neist saab kasutada ka tanapaeval. Varukoopiate tegemise sagedus sõltub asutuse töö intensiivsusest. Enamasti peetakse sobivaks varundamist kord nädalas, kuid suurema firma puhul võib kõne alla tulla ka iga päev toimuv varundamine. Varukoopiate puhul peaks silmas pidama, et neile kehtivad samad konfidentsiaalsus- nõuded kui
see omakorda tekitab aga veel suurema leheküljepöördusvigade arvu. See võib lõppeda halvimal juhul sellega, et protsess tegeleb ainult saalimisega. Olukorda, kus protsess tegeleb peaasjalikult mälulehekülgede saalimisega, nimetatakse pukslemiseks (thrashing) en.wikipedia.org 13 C2.3.3 Mäluhierarhia mõiste Mälu- ja varundusseadmete jaotust arvutisüsteemis nimetatakse mäluhierarhiaks (memory hierarchy). Mõte seisneb selles, et erinevatel mälutüüpidel on erinev pöördusaeg, kiirus ja hind. Mida suurem on kiirus ja väiksem pöördusaeg, seda suurem on ka mäluseadme hind ühe mäluühiku kohta (ning seda väiksem on ka sellise mälu kogus arvutisüsteemis). Mäluhierarhia jagab mälu- ja varundusseadmed nii, et kõrgemates kihtides on