Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varugeneraator" - 3 õppematerjali

Võõrsõnade ortograafia
2
doc

Võõrsõnade ortograafia

asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ­ ruudud mis moodustavad pildi 33. Printer ­ seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34. Programm ­ on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor ­ on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor ­ Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS ­ on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada 38. Riistvara ­ on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav 39. Ruuter ­ on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil 40. SATA ­ on liides, milles käib kõvaketas 41. Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju 42

Informaatika → Arvutiõpetus
55 allalaadimist
Serveriruum
17
docx

Serveriruum

ajaks ning remontide ja ümberkorralduste ajaks. Kui see on siiski hädavajalik, peab tsoonide taasloomisel kõik muutunu turvajuht spetsiaalselt üle kontrollima. Teabe käideldavus (K) HK.1 Varu-elektrigeneraatori nõue HK.1 Varu-elektrigeneraatori nõue Unikaalmeede Kõrgkäideldavusnõuetega (käideldavusosaklassiga K3) süsteemidel on nõutav varutoitegeneraatori olemasolu, mis peab vastama järgmistele nõuetele. · Varugeneraator peab asetsema eraldi ruumis, mis vastab Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele. · Varugeneraator peab olema suuteline koostoimima katkematu toiteallikaga (vt M1.28) ­ viimase akude jõudmisel kriitilise mahtuvuspiirini peab generaator käivituma. · Lahendatud peab olema varugeneraatori regulaarne hooldus, mis peab olema dokumenteeritud vastava töötaja töölepingus, ametijuhendis, viimaste lisas või välise partneriga sõlmitavas lepingus.

Informaatika → Informaatika
20 allalaadimist
Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
26
docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Nad hüppasid või uhuti merre. Umbes kell 01.20 hüüdis nõrk naishääl laevaraadio kaudu: ,,Häire, häire, laeval on häire!" Esimene Estonialt pärit appikutsesignaal Mayday võeti vastu kell 01.22. Teine hädasignaal anti kohe pärast seda ning kell 01.24 oli ohuteate Mayday kätte saanud juba neliteist laevadel ja kaldal asuvat raadiojaama. Umbes samaks ajaks peatusid kõik neli peamasinat. Peageneraatorid lülitusid välja pisut hiljem, automaatselt käivitus varugeneraator, mis varustas vooluga olulisi seadmeid ning reisijate ala ja tekil paiknevaid avariivalgusteid. Kreenis laev jäi nüüd küljega lainete poole triivima. Kalle paremparda poole kasvas üha ja vett tungis kajutitekkidele. Kajutite üleujutamine jätkus kiiresti ja laeva tüürpoord vajus umbes kell 01.30 vee alla. Vee sisetungi lõppetapil oli kalle üle 90 kraadi. Laev uppus kiiresti, ahter ees, ja kadus selles piirkonnas viibivate laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun