Eestlaste muinasaeg
Kändude
vahel vabaks saanud maa kisti seaninaga üles, külvati seeme peale ja äestati karuäkkega
üle. Karuäkkega oli hea äestada, sest ta ei jäänud kändude taha kinni. Pikad ja painduvad
pulgad libisesid hõlpsasti kändudest ja kividest üle.
Tol ajal külvati naerist, otra, rukist ja nisu. Kui suvi hakkas lõppema, algas vilja-
koristamine, mil tarvitati vikatit ja sirpi. Kui vili lõigatud, kuivatati
see rehes. Terad peksti vartadega peadest välja ja jahvatati
käsikivil. See oli igavaim töö, sest jahvatamine läks väga aeglaselt.
seanina
Osa vilja pandi hästivarjatud koobastesse, mis olid kaetud seestpoolt õlgede ja
kasetohuga. Seda tehti selleks, et vili vaenlase kätte ei langeks.
Usina töö tõttu kasvasid põllumaad ja viljasaak ning rahvas elas jõukalt. Rikkaid inimesi
oli eestlaste seas rohkesti