Soome-ugri rahvakultuur
Vastukaaluks
mitmete õigeusu kloostrite asutamisele algatati reformatsiooniliikumise käigus Rootsis 17. sajandil ja Taani-Norra alal
18. sajandi alguses pietistlik võitlus paganlusega. Riiklikku ekspansiooni toetav kiriklik tegevus surus alla põlisrahva
vaimse iseseisvuse ja iidsed tavad ning uskumused. Koola poolsaarel oli kloostrite asutamine soodustavaks teguriks
vene (pomoori) asustuse tekkele Valge mere ja Kantalahe ääres ning 15. sajandi teisel poolel Koola poolsaare
lõunaosas Varsuga jõe ääres ning Umba asulas. Vene asulad hakkasid saami asulaid välja tõrjuma ning muutusid
saamide ümberrahvustamise keskusteks. Kloostrid haarasid enda kätte suuri maavaldusi ning sundisid kloostrite
lähedal elanud saame elama pärisorjuses. Suurim maavalduste ja pärisorjade omanik oli 16. sajandil asutatatud
Petsamo klooster.
57
Kokkulepped riigipiiride osas
annaabi.ee 
