Leedu ajalugu
a paiku seoses kokkupõrkega katoliku misjoniga. Mungad
misjoniga tapeti muistse Preisi aladel ja Leedu aladel. Selle eest kuulutas kuningas tasuretke
Preisi hõimude ja leedu hõimude vastu. Järgmise kokkupõrke pidasi leedulased 200 a hiljem
ristiusulistega juba Saksa Orduga. Vahepeal oli jälle Poolas keskvõimu nõrgenemine ning
käisid jälle paganatest naaberhõimude preislaste ja leedulaste rüüsteretki. Poola koosnes Suur-
Poola, Väike-poola Krakov, Masowia-Varssawi ja veel üks. Varssawi vürst kutsus 1225
paganate vastu kaitseks Saksa Ordu. See omas raskeid tagajärgi Leedu Poola suhetele. Saksa
Ordu loodi 1190 Palestiinas. Tänuks abi eest kauplesid Teutoonid välja lubaduse asuda Kulmi
maal, Visla alamjooksul. Leping 1228 ning pidid 20 a paganlikult Preislased alla heitma ja
ristiusku pöörama. Kestis see aga täpselt 50 aastat. Võitlused olid visad ja verised, kasutati ka
saksa talupoegade koloniseerimist neile aladele. 1275 rajati Könisbergi linnus, 1276 aga
annaabi.ee 
