Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
vähendada sõjaohtu.
Samal ajal toimus lähenemine naabrite poolt kes himustasid eestit.
Eriti kasvas huvi Rootsi vastu, mis püsisid 1934a riigipöördeni.
Huvi oli ka Poola vastu, kuid see rauges tänu Leedu-Poola relvakonfliktile.
Rahvusvaheline olukord teravneb taas
Kriis sai alguse 1933a natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal, Hitler tõusis võidule ja kurss võeti
Varsaillesi rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele.
Rahvasteliit ei suutnud pingeid vaigistada ning Jaapan ja Saksamaa astusid liidust välja, ei suudetud
likvideerida mitmeid revakonflikte.
Eestile kujunes halvaendeliseks 1935a sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksale võimaluse
suurendada oma sõjalaevastiku.
Ohumärgiks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine, kus taheti Eestit tihedalt Moskavaga siduda. Järgnevalt