V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmavaade, mis mõistab hukka sõjad Kullastandard -riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Komitern -rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kapitalism -eraomandusel ja vabaturumaj. põhinev ühiskondlik süsteem Demilitaseerimine -rahvusvahelise lepingu alusel mingil maaalal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine
28. USA välispoliitika iseloomustamine. Kuidas sai USA endale neutraliteeti lubada? USA ei olnud juba aastaid sekkunud Euroopa poliitikasse, kuid osavõtt I maailmasõjast tähendas aga ajutiselt selles osas muutusi. Peale sõda oli USA-l võimalus muutuda maailma juhtuvaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. Nad soovisid saavutada mõjuvõimu Ladina-Ameerikas ja Aasias, kuid mitte Euroopas. Isolatsionismi pooldajate tõttu ja USA eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Varsailles’ rahu- lepingut. Sellest hoolimata sekkuti Euroopa majandusse. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA-d tabanud hädades. Neutraliteediseaduse alusel hoidusid Ühendriigid sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. 29. Rooseveldi hinnang sellisele välispoliitikale. Rooseveldi arvates oli see viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikuks sõjakatele riikidele, jättes nende ohvrid ilma vajaliku abita.
Uus idapoliitika SLV poliitika 60ndad, koostöö NSVL ja SDV VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni Vabamajandus vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Vabariik kõrgeim võim riigis kuulub rahvale http://www.abiks.pri.ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu Varsailles' rahu rahu, mis lõpetas I maaimasõja Watergate afäär pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Weimari Vabariik Saksamaa kahe maailmasõja vahel VeneSoome Tartu lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Wermaht Saksa sõjavägi Hitleri ajal Westminister statuut 1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks
toodanguga. Sõja ajal oli USA laenanud Prantsusmaale ja Inglismaale raha, mida need said kasutada sõjapidamiseks. Kui enne sõda oli USA pigem Euroopa riikidele võlgu, siis pärast I MS oli olukord vastupidine. I MS järgsel konverentsil oli Wilsonil vaja läbi suruda Rahvasteliidu idee. USA-siseselt see aga väga populaarne idee ei olnud, enamik ameeriklasi ei mõistnud, miks peaks USA sekkuma Euroopa konfliktidesse. Kuna kongress jättis ratifitseerimata Varsailles' rahulepingu, siis jäi liitu astumata. Sellesama idee eest autasustati Wilsonit aga 1919 Nobeli rahupreemiaga. 1920ndatel ja 30ndatel iseloomustas USA-t isolatsionism (pigem poliitiliselt, kuna majanduslikult oli maailmariikidega seotud). Poliitilisi liite ei oldud valmis sõlmima. Sisepoliitiliselt iseloomustab USA-t individualism. 20ndatel oli ühiskonnas levinud arusaam, et USA üleolek seisneb individualismis, selle suurimaks vaenlaseks on riigi sekkumine majandusellu. 1920ndtael
annaabi.ee 
