Prantsusmaa Võõrleegion
keerulistel päevadel ja nende saatusteekonnast. Mehed vahetasid rügemente ja valitsusi
isiklike veendumuste või olude sunnil, olid mõistetud surma siin ja amnesteeritud sääl, kuid
jäid lõppude-lõpuks ikkagi leegionärideks -- kõik endised patud andestatud. Samalaadne lugu
juhtus ka teenistusastmetega. Leegionis öeldi igale allohvitserile või kapralile, et tema
pagunid on talle vaid laenatud ja märgid on varrukaile kinnitatud haaknõeltega. Nii võis
vanemate meeste toimikuist näha, et nii mõnigi oli olnud juba mitu korda kapral või
allohvitser, kuid tihti oma pagunid kaotanud kas siis mõne tembu või lihtsalt suure joomingu
pärast.
Mulle tuntud eestlastest Leegionis pean mainima üht Järvamaalt pärit sõpra ja lahin-
gukaaslast Arnold Tölpi, kes sai surmavalt haavata Cao-Langi piirkonnas ja kadus haavatuna
ühte kanalisse. Tölbiga trampisime ja seiklesime Tallinnast Saaremaani välja Eestist
annaabi.ee 
