Bioloogia iseseisev tartu khk
erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul
helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas
mustika omast tunduvalt suurema kasvuga.
Paluhärg-hein:Palu-härghein ei ole ehk nii tuntud kui harilik
härghein, kuid vähem levinuks ei saa teda küll pidada. Väiksema
tuntuse põhjuseks on hoopis tagasihoidlikum välimus. Palu-
härgheina õisiku tipul ei ole lillasid kõrglehti. Kõrglehed küll on, aga
need on üpris sarnased tavalistele varrelehtedele. Ka ei ole palu-
härgheina õied erkkollased nagu harilikul, vaid täiesti kahvatud,
vahel isegi peaaegu valged. Õite värvus teeb ta kergesti
eristatavaks ka mets-härgheinast. Viimasel ei ole samuti
erksavärvilisi kõrglehti, kuid õied on tal tumekollased. Ka on palu-
härgheina õied mets-härgheina omadest pea kaks korda pikemad,
umbes 1,5...2 cm pikkused.
Harilik mänd:Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda
võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei
suuda
annaabi.ee 
