Sissejuhatus kirjandusteadusesse: kordamisküsimused 2015
Vastavalt sellele eristuvad ka ilukõnevõtted: kui kõnet kaunistavad lausekujundid
on loomult sõnasõnalised, siis kõnekujundid (v.a. epiteet ja võrdlus) on
mittesõnasõnalised, kaudsed väljendused.
Lihtsaim kõnekujund on EPITEET — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk
poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline;
meie kubjas kullakene; Tee sa niidist
piitsukene, / õlekõrrest varrekene
(rahvalaul); Epiteet on sageli teiste
stiilivõtete osaks: hallil ajal; elu
kuldne allikas.
VÕRDLUS — kõrvutamine
ühistunnuse alusel. Võrdlust
iseloomustavad sidesõnad kui, nagu,
otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka
mõttekriips või koma: Ni kui vahotse
jöe / Mürrisevad laened.
Sõnasõnalise võrdluse üleminek
kaudsõnaliseks loob metafoori —
varjatud võrdluse.
METAFOOR ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Näiteks kujundis sinise