Metsabotaanika
Tundraaladel on kevadsuvel toiduks põhjapõtradele.
SOOPIHL - Comarum palustre; perekonna nimi tuleb kreeka keelest: komaros maasika-
puu, maasikapuu ja soopihla viljadel on teatav sarnasus; palustre (lad.k.) soos
kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb lehtede sarnasusest pihlakaga. Roosõieline.
Kasvukoht: siirdesoodes, soodes, veekogude kaldaosas ja õõtsikutel, oma tugeva
risoomiga soodustab veekogude kinnikasvamist. Soopihl on mitmeaastane
poolpõõsas puitunud varrealuse ja pika risoomiga, mis on mattunud mudasse või
turbasse. Maapealsed varred üheaastased, tõusvad, 30-90 cm kõrged. Liitlehed viie
lehekesega, teravahambalise servaga; pealt rohelised, alt hallid. Õied suured,
väheseõielistes õisikutes, kroonlehed tumepunased, tupplehed punase siseküljega;
57
selliseid õisi rohkem meie flooras ei leidu. Õitseb mai lõpust augustini