3.1). Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist. Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühendava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29). Survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlõike arvutus sõltub sellest, kas arvutuslik nulljoon asub ribis või plaadis.
Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist (joonis 3.4). Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühen- dava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele (elemendi põikjõukind- lus), samuti pikiarmatuuri paiknemisele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). bw - ribi laius; b - plaadi laius; hf -survetsooni plaadi paksus. Joonis 3.4 Tähised ribiplaatristlõike kirjeldamisel Ribiplaatristlõikega elementideks on eraldiseisvad T- või I-ristlõikega talad, talad monoliitse- tes raudbetoonvahelagedes, ribi- ja õõnespaneelid (joonis 3.5). Joonis 3
annaabi.ee 
