Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. Sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed oma arvepidamises, mõni sajand hiljem algas ka usutekstide kirjapanek. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud (astronoomia, matemaatika, meditsiin, keeleteadus jt), kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Hilisema hinduismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, haridust saada võisid aga ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. 12.-13. Sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid, kus õpilane elas oma õpetaja kodus, pidi seal nii õppima kui ka tööd tegema ja palvetama. Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. Õpilane pidi rangelt järgima distsipliini ning talitsema oma ihasid ja soove. Ta ei tohtinud süüa liha ja mett ega tarvitada maitseaineid, sealhulgas soola. Ei tohtinud kanda
brahmanismi alusel jagunes ühiskond neljaks seisuseks, millest igalühel oli oma tunnusvärv: 1) Valge kuulus kõrgemaile seisusele braahmanitele (usuasjad, õpetamine) 2) Punane värv ksatrijatele (riigiasjad, sõjapidamine) 3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute
annaabi.ee 
