Adamson-Eric
värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas
Adamson-Eric tihti ,,kogu vikerkaare" kilde loendamatuis pehmeis nüanssides saavutas sellega
maaliainese suure meelelisuse kui ka õhulisuse. Tegelikul loodusel ei lasknud ta enesele
monotoonseid värvipindasid peale sundida; sinist teavast ja valget seinagi tavatses ta täita
värvirohkete helkidega ning varjutustega. Tegu oli toonide ammendamisega tegelikkusest, seda
näitab Adamsoni maalide üsna tõepärane mõju muidugi juhul, kui neid ei vaadelda liiga
ebadiskreetsest lähedusest.
26. detsembril 1935. aastal oli Adamson-Ericul kiire ruttamisega Mari ukse taha. Mari avas
ukse ja küsis, imestus näol: ,,Sa pidid ju alles pärast pühi tulema!" Eric ei vastanud küsimusele, vaid
lausus: ,, Mari, lähme registreerima..." . Ametlikult fikseeriti Mari ja Adamson-Ericu abileu 2.
jaanuaril 1936