Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad paistavad ühe tähena. Kui nõrgem täht varjutab heledama, siis Algoli üldine heledus väheneb. Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju. Näidised Tähistaeva heleduselt kolmas täht alfa Centauri on tegelikult kolmest tähest koosnev süsteem. Selle kesktäht Proxima Centauri on meile lähim täht Päikese järel. Paikneb meist vähem, kui 4,2 valgusaasta kaugusel. Kerasparv M13 Herkulese
Kaksiktähed aitavad selgitada rida teisi probleeme, eriti tähtede sisemisest ehitusest. Näiteks neil juhtudel (mis moodustavad enamiku), kus on määratud kaksiktähe orbiit, kuid parallaks on teadmata, on ikkagi võimalik arvutada komponentide keskmised tihedused; selleks on vaja ainult teada komponentide pinnatemperatuuri, mis on otseselt tuletatav fotomeetrilistest (heleduse) mõõtmistest eri värvides või ka spektritüübi alusel. Varjutusmuutlikke tihedusi aga saab arvutada isegi ilma temperatuuri teadmata. Oletades, et neil juhtudel on maksev mass-heleduse seadus, on juba võimalik tuletada igal üksikjuhul tähe mass ja raadius (ja muidugi ka mass-heleduse seaduse läbi määratud absoluutne heledus). Massi suhe raadiusele aga on proportsionaalne tähe keskpunkti temperatuurile samalaadse sisemise ehituse korral; niiviisi oli võimalik määrata massi ja raadiuse olenevusest keskpunkti suhtelised temperatuurid hulgal
annaabi.ee 
