A valged tähed ( Siirius , Veega ) F kollakasvalged tähed ( Prooküon) G kollased tähed ( Kapella, Päike) K oranzid tähed ( Polluks ) M punased tähed ( Antaares ) Kaksiktäht kujutab endast tähepaari, mis vastastikuse raskusjõu poolt seotuna tiirlevad üksteise ümber, ühes kindlas tasandis. Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav) Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole ,,serviti", nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha ,, peitu poevad" . Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist. Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi
tähtkuju Linnutee serval. Lüüra Perseus lad Perseus Osaliselt Linnutee vöös paiknev tähtkuju Perseusse kuuluvad tähekobar ja kaks ühtesulavat täheparve, mida kutsutakse Küünapäevatähtedeks. Perseus Sisalik lad Lacerta Heledate tähtedeta tähtkuju Kefeuse all Osalt linnutee vöös Sisalik Suur Karu e Suur Vanker lad Ursa Major taeva põhjapoolkera laiaulatuslikemaid tätkujusid Suur Vanker Veomees lad Auriga Simatorkav tähtkuju Linnutee vöös Seal asub varjutusmuutlik viisiktäht, mille üks komponent võib olla must auk * Must auk- ülikompaktne taevakeha, mille gravitatsioonipotentsiaal on nii suur, et keha ümbrusest ei pääse välja ükski osake. Veomees Väike Lõvi lad Leo Minor Väike tähtkuju Suure Karu all Eestis nähtav kevadtalvel. Väike Lõvi Väike Karu e. Väike Vanker lad Ursa Minor Taevapoolust ümbritsev laiaulatuslik tähtkuju Seitsmest tähest koosnev kujund Väike Vanker Eestis olulises osas loojuvad tähtkujud, mille
annaabi.ee 
