"varjutuses" - 1 õppematerjal

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma. 2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood 1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi veri ega maised ihad, pigem tekib ettekujutus luuletajast kui pooljumalikust väljavalitust, kes suuri tõdesid ja suurt traagikat vahendab. Narratiivne ehk jutustav pool luules süveneb, mis mingil moel tipneb „Õnne varjutuses“: nõtke jutustamine, narratiivi pingestatus. under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus