voolu kiirus, seepärast eelistavad nad vaikse veega kasvukohti. Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti juurtega veekogu põhjale. Parasvöötmes on nende hulgas üks levinumaid perekondi liigirohke penikeel Potamogeton. Oma osa veesiseste taimede levikus mängib vee rõhk, mis 5 m sügavusel on 0,5 at, 10 m sügavusel 10 at, õistaimedele loetakse seda levikupiiriks. Praktiliselt takistab sügavamale levikut siiski enamasti valgus. Samblad võivad levida sügavamal, taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka suuremat rõhku. Hea läbipaistvusega järvedes on mändvetikad (sagedamini Chara liigid) peamised sügavamal kasvavad makrofüüdid. Chara on järvedes tavaliselt kaetud CaCO3 ümbrisega, võibolla kaitseb see taime üleliigse valguse ja ärasöömise eest. Fütobentose leviku alumine piir oleneb vee läbipaistvusest, näit. parasvöötme järvedes on see enamasti 2-10m , selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m sügavusele.
Teadaolevalt väikseim at, 10 m sügavusel 10 at, õistaimedele kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on loetakse seda levikupiiriks. Praktiliselt üks troopiliste vete kalaliik India takistab sügavamale levikut siiski enamasti ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm. valgus. Samblad võivad levida sügavamal, 1997.a söödi maailmas 16 kg kala inimese taluvad varjutingimusi ja ilmselt ka kohta (27,7 kg arenenud maades). Kokku suuremat rõhku. Hea läbipaistvusega on maailmas kalu 25 000 liiki, need järvedes on mändvetikad peamised jaotatakse ligi 80 seltsi. Tegelik kalaliikide sügavamal kasvavad makrofüüdid. arv võib ulatuda 33 000. Kalad Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et moodustavad ligi poole selgroogsete
annaabi.ee 
