Eesti rahvausundi maailmavaade
Laibad
elavad edasi, luud hoigavad. Ürginimlik on olnud laiba elusõilitamisinstinkt.
Põletamisega puhastati laip kurjusest ja nõnda sälivat laip kauem. Laiba matmise koht on
püha paik, tavaliselt hiis, kivivared. Kuni ulatub laiba lehk, sinnamaani ulatub ka toone
jõud (mädaneva laiba lehk - toon).
4. Vari. Elujõu asupaigaks on vari. Varjupaik ehk pelgupika minek tähendas kellegi
kaitse alla minemist, puutumatust. Varjupuud ehk varjusalud, tegelikult siis ka muistsed
matusepaigad. Surnud hinged elavad edasi varjudena, kes on lahkunud laibast. Sellest
tulevad ka mummitelud, nägemuste nägemised surnud hingedest ehk varjudest. Nõrgad
vaimult näevad kummitusi, sest ei suuda neid eemale tõrjuda. Vilbus oli haigust tekitav,
paha. Lumb on võõra hingejõu kallaletung. Võõra hingejõu kätte sattumine järeldab
peamiselt kas haigestumist või äraeksimist. Hing sisaldub vastupeegelduses, peeglist
annaabi.ee 
