(hõõglamp, ahi, inimene) Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip? Ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud laineliitumise tulemusena. 9.Mis on difraktsioon? Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha. 10.Mis on varjupiirkond? Varjupiirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 11.Mis on inteferents? Inteferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised nõrgendavad või tugevdavad teineteist. 12.Millised lained üksteist liitumisel a)nõrgendavad, b)tugevdavad ? a)nõrgendavad vastas faasis olevad lained b)tugevdavad samas faasis olevad lained 13.Mis on käiguvahe? Kuidas sellest sõltub lainete liitumise tulemus?
ruumis valguse kiirusega. Vaakumis c=3*10ast8 m/s 2.Ristlained 3.Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 4.Valguse mõjus osaleb elektriväli. 5.Valguse laine pikkus-U.V.380nm<<760nm I.P.(all-VSHRKOP) n=10ast- 9 6.Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Interferents- valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb nim valguse intr. MAX-punktid:1
Most all of the white light from the sun hitting the snow will reflect back and still be white light. Therefore, snow on the ground appears white. 7 Miks suvel kantakse heledaid rõivaid? Light-colored clothing reflects light and dark-colored clothing absorbs it. The more heat that is absorbed the hotter the clothing is and the hotter you are. Furthermore, light-colored clothing looks softer and cooler. 8 Miks lukuaugud paistavad mustadena? Varjupiirkond. Elektronid ei saa sooritada sundvõnkeid mitte ühegi nähtavasse piirkonda kuuluva sagedusega. Ülesanded 1 Kaugete majade akendelt näeme päikesepeegeldust ainult hommikuti ja õhtuti. Miks? 2 Kurjategija tahab rikosetiga puruks tulistada lampi, mis asub nurga taga ja mille kujutist ta näeb nurga lähedal paiknevas metallpeeglis. Kuhu tuleks tal sihtida? 3 Päeval toas olles on õues toimuv hästi näha. Aga õuest tuppa ei näe? Miks?
Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest 23 koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam
Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam. Üldse on Kuu albeedo 12% (võrdluseks Maal
annaabi.ee 
