sotsiaalosakond, ohvriabi), informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt lähenemiskeelu taotlemine, lahutamine, lapsega suhtlemis- ja hooldusõiguse määramine jms) ja sõltuvalt varjupaiga võimalustest juristi konsultatsiooni, tuge nn uue elu alustamisel (tugi eluaseme, töökoha leidmisel vms) lähtuvalt kliendi vajadustest. Kõik varjupaigad kuuluvad eraõiguslikele juriidiliste isikutele. 2010. aastal osutasid ajutist varjupaigateenust 12 varjupaika, millest 9 olid naiste varjupaigad ning 3 emade ja laste varjupaigad. 2010. aasta lõpu seisuga osutas nendes varjupaigateenust 34 töötajat, neist 10 sotsiaaltöötajat ja 5 psühholoogi. 2010. aastal sai naiste varjupaikades ning emade ja laste varjupaikades varjupaigateenust 630 inimest. Varjupaigateenuse kasutajatest oli täiskasvanuid 65,2%, neist enam kui pooled (59%) olid 2549-aastased. Lapsi oli 34,8%, kellest 64,4% olid 06-aastased.
nõustamist. Naistekeskus püüab aidata naisel taastada või üles ehitada toetava sotsiaalse võrgustiku, julgustada enesleidmises ja aidata uuesti leida eneseusaldus. Naistekeskus pakub abi turvalises ja diskreetses keskkonnas. Partneri roll äriplaani elluviimisel on ühine teavitustegevus. 2. Mittetulundusühing Eesti Naiste Varjupaikade Liit on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühingute liit, mis ühendab Eestis naistevastase vägivalla ohvritele varjupaigateenust pakkuvaid ogranisatsioone. Praeguse seisuga on Liidus 5 maakondlikku varjupaika Kesk- ja Lõuna-Eestist (Valga Naiste Varjupaik, Võru Naiste Varjupaik, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Järva Naiste Varjupaik, Ida-Virumaa Naiste Varjupaik). Liidu tegevuse põhieesmärgiks on võitlus naistevastase vägivalla erinevate vormidega (füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline, majanduslik, vaimne jm vägivald, sh inimkaubandus ja
annaabi.ee 
