Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
Võib öelda, et Eesti seadusandluses varjupaika puudutavasse paranduste tegemise protsess
areneb õiges suunas. Uute rahvusvahelist kaitset puudutavate EL direktiivide ülevõtmine on
oluline samm Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks õiglase ja harmoonilise süsteemi
rajamisel 1951. aasta Genfi konventsiooni raames. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse sätete analüüsides võib jõuda järeldusele, et seadusandja on teinud
märkimisväärset tööd EL varjupaigastandartide ülevõtmisel kohalikku õigussüsteemi. Üldiselt
võib öelda, et Eesti varjupaiga noor seadusandlus vastab enamikele EL õigusnormidele, mis
puutub õigust rahvusvahelise kaitse saamisele.
On aga märkimisväärne, et paraku on enamikel juhtudel Välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse autorid kasutanud nn miinimumstandardeid, kitsendades vahel isegi
rahvusvahelise kaitse käsitlusala, mis on niigi välja kujunenud juba vana Pagulase seaduse
rakendamise käigus
annaabi.ee 
