Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
kaitse andmise seaduse autorid kasutanud nn miinimumstandardeid, kitsendades vahel isegi
rahvusvahelise kaitse käsitlusala, mis on niigi välja kujunenud juba vana Pagulase seaduse
rakendamise käigus. Veel enam, vahel tekitab suure osa EL varjupaiga direktiivide klauslite
sõnasõnaline kordamine olukorra, kus asjakohaste normide kõrval jäid Eesti seadusandlusse
ka direktiivide lüngad.
Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks
parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi
direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja
meetodid EL-s, st plaan ei olnud luua uus kaitsesüsteem per se, vaid pigem parendada EL
liikmesriikide praktikat, võttes üle liikmete parimaid riikliku süsteemi elemente. Seetõttu ei
olnud ELi varjupaiganormid ette nähtud kaitse radikaalse ümbertegemisena vaid juba
annaabi.ee 
