Sümbolism
ilmutusel, mis on kättesaadav mitte loogiliselt mõtlevale teadlasele, vaid just geniaalsele
luuletajale. Siit kujutlus poeedist kui prohvetist nägijast, kes suudab teha nähtavaks
meeltevälist reaalsust.
Olid uute vahendite otsingul ja selleks uueks vahendiks saab kirjanduses sümbol, mis oma
olemuselt on mitmetähenduslik. Sümbolistlik kirjandus ei taotlegi, et selle vastuvõtjad
sümbolit ühesuguselt mõistaksid. Sümbol kirjandus on varjunditerikas, nn looritatud, mitte
üheselt mõistetav. Sümb luule nõuab lugejalt mõttepingutust, aktiivset suhtlemist tekstiga,
kirjanik pigem varjab salastatud mõtet. Nii saab tekstist justkui mõistatus.
Sümbolismis hakkas varakult levima ,,kunstkunstipärast" põhimõte. Olles pettunud ühiskonna
väljavaadetes, kuulutati avalikult, et kirjaniku ja kunsti kohuseks ei ole kaasa elada sost
sündmustele ega väljenda kõlbelisi ideaale, vaid et kunst peab piirduma iseendaga, st peen ja