August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
Seda on õiglasem
nimetada ühekordseks efektseks võtteks, millel ei ole pidevamat ning aktiivsemat tektoonilist
mõju. Sääraseid puäntilisi episoode on ,,Tões ja õiguses" rohkesti, näit. kohe alguses üllatab
veel lehma sohujäämine, mis ühtlasi on sümboolne edaspidisele elule Vargamäel. ,,Tõe ja
õiguse" I osa (1926) enda ulatuses ei leidugi olulisemaid kunstlikke ehitusvõtteid.
Vähemaulatuslikuks võiks lugeda ainult seda, et Andrese-Pearu kontrastsus varjundatakse ühe
peidetud motiiviga, nimelt et lk. 88 alates Krõõda ,,hele jaal" kutsub Pearua esile midagi mehe
erilise sümpaatia taolist, mis armukadedusmotiivina ehk annab Andrese-Pearu vahekordades
alateadvuslikult end tunda. Selles ,,heleda jaale" idee fixe`is on veidi kunstliku võtte taolist,
mis väliselt tühisena mõjutab ometi meeste tegusid. On aga üks teine episood, mis romaani I
osa ehituses esineb kivina, mida meister siin pole tarvitanudki ehituseks, kuid mis pärast on
annaabi.ee 
