Eesti kaitsealad (referaat)
maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja
kaldavallide areng. Kaldavallidel kasvavaid lammimetsi saab Eestis tänapäeval näha
vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes.
Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub.
5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis- ja varjumispaiku ka ulatuslikku
eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele,
mingile , kärbile, nirgile, põtradele, saarmatele, kärbile, suur-nahkhiirele , tiigilendlasele,
võsa-uruhiirele jne.
Jões elab 2 kaitsealust kalaliiki: säga ja tõugjas. Seni on kaitsealalt leitud 640 liiki seeni,
millest 34 liiki on Euroopas väga haruldased ning 1 teadusele uus liik; 184 liiki
samblikke, 461 liiki soontaimi (s.h.49 puud ja põõsast)
annaabi.ee 
