Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Vanaema Dido jätab lapselapse üksi
võõraste inimeste sekka, kentaur Nikyas (mõlemad romaanist “Kentaur“) laseb kõrvust mööda
Emersoni veenmiskatsed, keeldub kaaslasest, jalutab elust välja. Baturini tegelaste elu sisemine
eesmärk on puhastumine, eneseleidmine – ja olgugi nad sealjuures ühiskonnale avatud, kulgevad
otsingud siiski tegelaste omaruumis, kõnelustena iseendaga. Selle tunnistuseks on kas või Baturini
peategelast romaanist romaani saatev varjumehe kuju, kes on peategelase olulisim kaaslane, ta tegude
mõõdupuu, tegelase sisemise arengu märkija. Varjumees on ainus, kes tegelase tõeotsinguis aktiivselt
kaasa räägib ja tegelase kannatusi jagada suudab.
II
Ometi ei saa Baturini tegelaste egoistlikku, enesekeskset valuarmastust pidada ebaeetiliseks.
Vastupidi, Baturini loomingule on tüüpiline „eetiline õnnevastasus“. Baturini tegelased on sügavalt
annaabi.ee 
