...................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Ehmestiivalisi väikeseid pruunikaid liblikaid meenutavaid putukaid näeme lendlemas vee kohal ja varjumas kaldataimestikus. Vanimad ehmestiivaliste fossiilid pärinevad ülemtriiasest, vastsekodasid on leitud alates kriidiajastust. Selle seltsi süstemaatika on veel ige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi.
silmade jaoks olemas. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis aga vaimsuseta hästi õnnestuda ei taha. Hariduse paradoks on laiem: näiliselt on täna haridust ehk rohkemgi kui kunagi varem: õpitakse eluaeg, tekste ja teadmist leiab kõikjal ja palju. Kvantitatiivse laienemise kõrval toimib tegelikult hariduse tähenduslik ahenemine. Haridus on taandumas infoks ja tehnoloogiateks. Taas on varjumas vaateväljalt kasvatus, koolist on lahkumas pedagoogika ja ühiskond naerab ta üle, sest kasvatuse ja tema poolt seatud piirangutega hirmutati ju kord vabadust ihkavat inimest. On unustatud, kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Kasvatuseta võib haridus ilma jääda oma inimlikust mõõtmest ja ma ei tea, kas meil õnnestub praegu kasvatust kaitsta. Haritus