koos Päikesega. 2) Täiskuu – Kuu paistab Päikesest vastaspool (Maa taga) ja on täiesti valgustatud. Täiskuu paistab kogu öö. Kuu loomisest on möödas kaks nädalat. 7. Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused tekivad, kui Maa või Kuu satuvad teineteise varju sisse. Kuna Päike on ruumiline valgusallikas, siis tekitab ta läbipaistmatu keha taha kaks varjuala – täisvarju ja poolvarju. Kui Maa või Kuu satub täisvarju alasse osaliselt, tekib osaline varjutus, kui aga täielikult, tekib täisvarjutus. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, siis on tegemist rõngakujulise päikesevarjutusega. 8. Kas on võimalik ka rõngakujuline kuuvarjutus, põhjenda vastust? – Ei ole, sest Maa on piisavalt suur, et varjata Kuu täielikult. 9
Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tihti võib kohata Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja need kasvavad sarnases kasvukohas aias meelsasti. Metsaaias on kerge kasvatada püsililli. Suurte puude varju ei tule ka põlluumbrohud, välja arvatud varjus hästi kasvav harilik naat, mis tuleb enne varjutaimede istutamist hävitada ja levik varjuaias takistada.
annaabi.ee 
