Metssiga
võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure:
sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelga süüakse ära ka
vihmaussid, kõiksugused vastsed, tõugud, putukad, roomajad,
kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest.
Sügisel ja talvel moodustavad suure osa toidulauast tammetõrud.
Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi
süüa. Elupaigana eelistab niiskemaid, heade varjetingimustega metsi:
laialehised ja segametsad, sooservad, veekogude kaldaalad. Liigub
väga palju tihnikutes. Eelistatult elab mosaiiksel maastikus. Aktiivne
on ta videvikus ja öösiti. Väga hea haistmise ja kuulmisega. Elavad
karjas, v.a. suguküpsed kuldid, kes liiguvad ringi üksikult.
Vaenlased
Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt
murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis
sigade arvukust nad väga ei mõjuta