Nimetu
kodupiirkonnast ja otsima toitumisvõimalusi kärestike alal: suuremate kärestike ja
veskipaisude lähikonda koonduvad siis mitme pesakonna loomad, kes siiski püüavad
vältida omavahelist kokkupuudet.
Talvel rändavad saarmad enamasti väiksematele lisajõgedele, kus leidub jääaluseid
tühikuid, allikakohti ja vaba vee alasid: need on paigad, kus leitakse rohkem toitu. Sageli
on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte
ja tuulemurru all. Varjena eelistab saarmas siiski jääaluseid tühikuid ja kaldaaluseid, kust
pääseb otse vette.
Saarma arvukuse suurenedes on ta suviti asunud ka meie sisejärvede kalda-aladele ja
viimastel aastatel mererannikule. Siin elavad enamasti üksikud ja hõivatud
kodupiirkondadest välja tõrjutud loomad. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma
jõgedele, kus leidub sobivaid varjeid ja vette pääsemise kohti (Laanetu, 2007).