väheneb. Eestis on levinud laialt ka suurematel saartel. Tavaliselt elab inimasulates või nende lähedal olevates parkides. 3 Eluviis Suurkõrv on öise eluviisiga. Suvel elab aedades, parkides ja pargi taolistes puistudes. Päeval varjub ta lindude pesakastidesse või puuõõnsustesse. Varjepaigas on suurkõrv üksinda või väikese grupina. Septembrist aprillini talvitub kartulikeldrites või pae- või liivakoobastes, kus temperatuur on tavaliselt 6 °C. Suurkõrv on paikne ja ta suvised ja talvised elupaigad asuvad lähestikku. Toitumine Suurkõrv on putuktoiduline. Peamiselt sööb liblikaid. Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ta mitte ainult lendavaid, vaid ka maapinnal, lehtedel ja puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul
põõsastikes, põlluservades ja ka metsades. Meie põhjamaises kliimas on nad koondunud inimese lähedale asulatesse, kus tihti paremad toitumis- ja varjevõimalused ning on ka pisut soojem. Paiguti on neid kohatud männikutes, sarapikes ja kadastikes. Aktiivsusperiood vältab harilikult aprillist septembrini. Külmal aastaajal liigub harva (üksnes soojemate ilmadega), õhutemperatuuril alla +5 °C pole aktiivne. Siil on öise eluviisiga; päeva veedab ta kerratõmbunult põõsas, rohus või varjepaigas. Liigselt korrastatud aias siil elupaika ei leia. Siil on levinud üle terve Eesti ning on väga arvukas. Arvatakse, et ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili. 6 Toitumine Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Toidu juurde juhatab siili tema otseses ja ülekantud tähenduses terava nina -
annaabi.ee 
