Jõgi ja selle Elustik
kes tegutsevad öösiti ja toituvad veekogu põhjal peamiselt taime- ja loomajäänustest.
Selgroogsed
Jões elavad suures osas samad kalad kes järveski. Jahedamat ja hapnikurikkamat vett vajavad
jõeforell ja lepamaim järves ei ela. Mitmed meres elavad kalad, näiteks meriforell ja lõhi, tulevad aga
jõgedesse kudema.
Jõgede läheduses elab mitmeid imetajaid. Saarmas ja mink (ameerika naarits) käivad vees
toitumas. Koprale on jõgi ja selle kaldad peamiseks liikumisteeks ning varjekohaks.
Suuremate jõgede aeglase vooluga osades ja jõesoppides elavad enam-vähem samad
linnud kes järvedelgi. Vaid vesipapp ja jäälind on kohastunud elama kiirema vooluga
jõelõikudel.
Jõgede tähtsus ja kasutamine
Jõgi on inimesele majanduslikult tähtis. Jõgedele rajatud tammidega paisutatakse vett ning see
aitab toota elektrienergiat. Juba ammustest aegadest on jõgi andnud inimesele toitu (kala). Jõgesid
kasutatakse ühendusteena
annaabi.ee 
